Peaks õige midagi ilusat kirjutama.....

Kui silmad poleks südamete peeglid,
kust vaade sügavused üles heidab,
siis esimese pilguga ju keegi
ei suudaks armastust ja sõprust leida.
Ja nii ka mina leidsin sinu silmad -
sa nendega ka valgustad kui vaatad,
ma vaesemana tunneksin maailma
kui sina poleks nõustunud mind saatma...


Kui õieti meelde tuleb, oli see luuletus, mille me Üllega Räpinas ära õppisime.
Selline nostaslgiline tunne on...
Kõigele vaatamata on elada siiski ilus ja need pole tihti inimesed, kes elu ilusaks teevad, vaid hoopis miski muu.